Häid jõule, rahasõbrad! Keeruline ja põnev aasta on lõppemas ning mul pole olnud eriti mahti varem vahepealset kokkuvõtet teha.
Aasta on olnud börsidel väga volatiilne. Samuti on minu suhteliselt suure aktsiaportfelli väärtus kõikunud kord üles ja kord alla. Kokkuvõttes aasta lõikes siiski allapoole. Lähemalt kirjutan sellest allpool.
Interactive Brokers
Aasta alguses valitses finantsturgudel USA keskpanga Föderaalreservi baasintressi tõstmise ootus. Märtsis tõstis Föderaalreserv USA dollari baasintressi 0,25 punkti võrra ja edaspidi 0,50 või 0,75 võrra. See tekitas alati küsimusi, et kui halb seis on inflatsiooniga ja kui kõrgele on keskpank valmis tõstma intressi.
Alates 10. jaanuarist läks mul Interactive Brokers konto esimest korda kahjumisse ehk Net Liquidation Value oli väiksem kui sisse kantud raha kokku, mida oli tol hetkel 50 000 €. Kõige suurema languse põhjustas Microsofti aktsiate suur osakaal minu portfellis. Enne kui MSFT aktsia hind jaanuari teises pooles langes alla $ 300 jõudsin müüa suurema osa positsioonist, et hiljem uuesti odavamalt osta. Hetkel on minul olevate MSFT aktsiate keskmine ostuhind $ 272.
Kui FB aktsia (praegu META) väärtus kukkus veebruari alguses ühe päevaga peaaegu 25 protsenti, siis mõtlesin, et võtaks väikese positsiooni ja panustaks põrke peale. Peale ostu FB aktsia aga väga ei põrganud ja otsustasin mõni nädal hiljem positsioonist suhteliselt väikese kahjumiga väljuda.
Aasta jooksul tegin Interactive Brokers’i kontol tehinguid järgmiste aktsiatega (börsitähised): AAPL, AMD, AMZN, BNTX, BRK-B, CRSR, F, GOOG, INTC, META, MRNA, MSFT, NVDA, PSFE, PYPL, SOFI, TEAM, TME, TSLA ja WISE.
Kõige keerulisem olukord IB kontoga oli suve lõpus ja sügise alguses kui suurem volatiilsus USA börsil raputas päris suurelt ja mingi hetk oli IB konto Net Liquidation Value 30 000 € võrra väiksem kui sisse makstud summa kokku.
Kõige suuremad aktsiapositsioonid on mul AMD, BRK-B, INTC, GOOG ja MSFT. Neid aktsiaid ma hoian ja suuremate languste korral kasutan võimalust keskmist ostuhinda alla viia ehk sisuliselt kasutan buy the dip strateegiat. Hakkasin nüüd mõtlema, kas järgmisel aastal rakendada Dollar/Euro Cost Averaging strateegiat. Buy the Dip puhul ma ei vaata languse protsente, vaid panen enda arvates suurema languse korral ostukorralduse sisse. Dollar/Euro Cost Averaging vs Buy the Dip on ka keeruline võrrelda sest pole alati üheselt määratud, kui suur peab langus olema, et ostukorraldust asuma sisestama.
Olen ka mõnede aktsiate optsioonidega kaubelnud – täpsemalt olen müünud call optsioone AMD, AMZN, CRSR, F, MSFT ja PSFE aktsiatele. Optsioonide aegumise tähtajad olen valinud paarist nädalast kuni umbes kuu ajani ja olen lasknud müüdud optsioonid ära aeguda ning sellega optsiooni preemia endale jätnud.
Sel aastal olen IB kontole juurde kandnud 40 000 € ehk nüüdseks on sissemakseid kokku 90 000 €.
Tallinna börsi aktsiad
Enefit Green ja Harju Elekter on jätkuvalt ainukesed Balti aktsiad, mis mul eraisiku investeerimiskonto all on. Enefit Green on maksnud esimesed dividendid ja mulle laekus sealt 580 € dividende. Ka Harju Elekter on maksnud dividende, millest mulle laekus umbes 200 €. Tallinna börsi aktsiaid on mul umbes 20 000 € väärtuses.
Mintos
Kui eelmise aasta lõpus tegin ma oma Mintose konto sisuliselt tühjaks, et Interactive Brokers kontole aktsiate ostu jaoks raha juurde kanda, siis selle aasta alguses ilmusid sellesse laenude ühisrahastuse portaali ootamatult head pakkumised. Nimelt olid märtsis Mintoses suure cashback’iga kampaaniad Creditstar ja Planet42 laenudele. Laenude eeldatavad intressid vastavalt 15% ja 16%. Paigutasin märtsis kokku täpselt 15 000 € nendesse laenudesse. Kolmandiku sellest rahast ehk 5000 € võtsin IB kontolt. Cashback’ist sain tulu 571 € ja intressitulu on laekunud veidi alla 1150 €. Vaikselt hakkas aga suurenema Creditstar’i Pending payments summa, mis aasta lõpuks on 5159 €.
Omaraha
Omaraha konto laenude põhiosa jääk oli kuni juunini jäänud enam-vähem samaks ehk veidi alla 4000 €. Konto tühjendamise olin mõneks kuuks peatanud ja iga kuu veidi laene välja andnud nii, et laenude põhiosa jääk püsiks samal tasemel. Juulist alates peatasin laenude väljastamise ja kandsin umbes 500 € kaupa raha välja. Sel aastal olen Omarahas välja andnud 980 € laenu.
Üürikorter
Üürikorter ehk õigemini seal elanud üürnikud on valmistanud sel aastal pettumust. Üks üürileping lõppes märtsi lõpus ja aprillis kolis uus üürnik sisse. Mul on 1969. aastal ehitatud paneelikas ja meelitab sellist imelikku kontingenti ligi, kes öörahust ei hooli, mille tagajärjel naabrid kannatavad. Seepärast on mul plaanis korteri üürimine lõpetada, siis köögis keraamilised plaadid panna, elutoas võib-olla uuendada välimust ja korter hoopis müüa.
Rahasõber 
Räägi sellest üürikorteri teemast veidi rohkem palun..Huvitab, et kes need “tüüp-üürnikud” on, keda mitte kunagi ei tohiks korterisse lubada. Kas muidu arved on õigeaegselt makstud? Ning kas üürnik ise sooviks muidu edasi seal elada või tahab ka juba välja kolida?
MeeldibMeeldib
Eks neid, keda mitte lubada on keeruline tuvastada. Alguses mängivad kõik korralikke kodanikke aga puudused tulevad välja peale lepingu sõlmimist. Ilmselt peaks küsima potentsiaalselt üürnikult, kes korterit vaatama tuleb, rohkem tema tausta kohta, et kellena töötab jms küsimused. Võiks küsida ka hariduse kohta, sest mul viimane üürnik mainis alles peale paar kuud korteris elamist, et tal pole isegi põhiharidust. Samas kogu elulugu ei hakka te koos üürnikuga kohe ju põhjalikult analüüsima 😀 See võib üüri huvilisi hoopis minema peletada, et uurid liiga palju tema kohta jne.
Enamus üürnikke maksis üüri ja kõrvalkulusid õigeaegselt. Viimane üürnik aga alguses õigeaegselt ja mõne kuu möödudes hakkasid toimuma tasumisega viivitamised. Üürnik on avaldanud soovi korteris edasi elada, kuid mina olen andnud talle teada, et mul on korteriga teised plaanid ning samuti ma ei soovi rohkem välja üürimisega mõnda aega tegeleda. 2023. aasta jaanuaris peaks ta eeldatavasti kokkuleppe järgi ära kolima.
MeeldibMeeldib